Varem on radioaktiivse sademe tõsidus pannud riike tuumajaamade ehituse kiirendamise ja nende kasutamise vähendamise plaanid ootele panema. Kuid eelmisel aastal oli tuumaenergia taas tõusuteel.
Ühelt poolt on Venemaa-Ukraina konflikt toonud kaasa muutusi kogu energiavarustusahelas, mis on julgustanud ka paljusid „tuumaenergiast loobujaid“ üksteise järel alla andma ja tuumaenergia taaskäivitamisega traditsioonilise energia kogunõudlust nii palju kui võimalik vähendama.
Vesinik seevastu on Euroopa rasketööstuse dekarboniseerimise plaanide keskmes. Tuumaenergia levik on edendanud ka tuumaenergia abil vesiniku tootmise tunnustamist Euroopa riikides.
Eelmisel aastal jõudis OECD Tuumaenergiaagentuuri (NEA) analüüs pealkirjaga „Tuumaenergia roll vesinikumajanduses: maksumus ja konkurentsivõime“ järeldusele, et arvestades praegust gaasihinna volatiilsust ja üldisi poliitilisi ambitsioone, on tuumaenergia väljavaade vesinikumajanduses märkimisväärne võimalus, kui võetakse asjakohaseid algatusi.
NEA mainis, et vesiniku tootmise efektiivsuse parandamiseks tuleks keskpikas perspektiivis suurendada teadus- ja arendustegevust, kuna „metaanpürolüüs või hüdrotermiline keemiline tsükkel, võimalusel kombineerituna neljanda põlvkonna reaktoritehnoloogiaga, on paljulubavad vähese süsinikuheitega valikud, mis võivad vähendada vesiniku tootmiseks vajalikku primaarenergia nõudlust“.
On arusaadav, et tuumaenergia peamised eelised vesiniku tootmisel hõlmavad madalamaid tootmiskulusid ja vähendatud heitkoguseid. Kui rohelist vesinikku toodetakse taastuvenergia abil 20–40-protsendilise võimsusteguriga, siis roosa vesinik kasutab tuumaenergiat 90-protsendilise võimsusteguriga, vähendades kulusid.
NEA peamine järeldus on, et tuumaenergia abil on võimalik toota suures mahus madala süsivesinike sisaldusega tooteid konkurentsivõimelise hinnaga.
Lisaks on Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur esitanud tuumavesiniku tootmise äriliseks kasutuselevõtuks tegevuskava ning tööstusharu usub, et tuumavesiniku tootmisega seotud tööstusbaasi ja tarneahela loomine on käsil.
Praegu tegelevad maailma suuremad arenenud riigid aktiivselt tuumaenergia vesiniku tootmise projektide uurimis- ja arendustegevusega, püüdes võimalikult kiiresti siseneda vesinikuenergia majandusühiskonda. Meie riik edendab aktiivselt tuumaenergiast vesiniku tootmise tehnoloogia arendamist ja on jõudnud kommertsdemonstratsiooni etappi.
Vesiniku tootmine tuumaenergiast, kasutades toorainena vett, mitte ainult ei võimalda vesiniku tootmisel süsinikdioksiidi heitkoguseid tekitada, vaid laiendab ka tuumaenergia kasutamist, parandab tuumaelektrijaamade majanduslikku konkurentsivõimet ning loob tingimused tuumaelektrijaamade ja taastuvenergia harmooniliseks arenguks. Maal arendamiseks kättesaadavad tuumkütuse ressursid võivad pakkuda enam kui 100 000 korda rohkem energiat kui fossiilkütused. Nende kahe kombinatsioon avab tee säästvale arengule ja vesinikumajandusele ning edendab rohelist arengut ja elustiili. Praeguses olukorras on sellel laialdased rakendusvõimalused. Teisisõnu, vesiniku tootmine tuumaenergiast võib olla puhta energia tuleviku oluline osa.
Postituse aeg: 28. veebruar 2023