Teine volitusseadus määratleb meetodi mittebioloogilistest allikatest pärinevate taastuvate kütuste elutsükli jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamiseks. Lähenemisviis võtab arvesse kasvuhoonegaaside heitkoguseid kogu kütuste elutsükli jooksul, sealhulgas tootmise alguses tekkivaid heitkoguseid, heitkoguseid, mis on seotud elektrienergia hankimisega võrgust, töötlemise ja nende kütuste transportimisega lõpptarbijale. Meetod selgitab ka viise, kuidas taastuvast vesinikust või selle derivaatidest pärinevaid kasvuhoonegaaside heitkoguseid fossiilkütuseid tootvates rajatistes kaastoota.
Euroopa Komisjon ütleb, et RFNBO arvestatakse ELi taastuvenergia eesmärgi saavutamisel ainult siis, kui see vähendab kasvuhoonegaaside heitkoguseid fossiilkütustega võrreldes rohkem kui 70 protsenti, mis on sama palju kui biomassi tootmisele kohaldatav taastuvvesiniku standard.
Lisaks näib olevat saavutatud kompromiss küsimuses, kas liigitada madala süsivesinike sisaldusega vesinik (tuumaenergiast või võimalusel fossiilkütustest toodetud vesinik, mille süsinikku saab koguda või säilitada) taastuvvesinikuks, kusjuures komisjoni loaseadusele lisatud märkuse kohaselt on madala süsivesinike sisaldusega vesiniku kohta 2024. aasta lõpuks eraldi määrus. Komisjoni ettepaneku kohaselt sätestab EL 31. detsembriks 2024 oma volitusaktis viisid madala süsinikusisaldusega kütuste kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise hindamiseks.
Postituse aeg: 21. veebruar 2023