Süsinikuneutraalse ülemineku kontekstis on kõigil riikidel vesinikenergia suhtes suured lootused, uskudes, et vesinikenergia toob kaasa suuri muutusi tööstuses, transpordis, ehituses ja muudes valdkondades, aitab energiastruktuuri kohandada ning edendab investeeringuid ja tööhõivet.
Eelkõige panustab Euroopa Liit suuresti vesinikenergia arendamisele, et vabaneda Venemaa energiasõltuvusest ja vähendada rasketööstuse süsinikuheidet.
2020. aasta juulis esitas EL vesinikustrateegia ja teatas puhta vesinikenergia koalitsiooni loomisest. Praeguseks on 15 Euroopa Liidu riiki lisanud vesiniku oma majanduse elavdamise kavadesse.
Pärast Venemaa ja Ukraina konflikti on vesinikenergiast saanud oluline osa ELi energiastruktuuri ümberkujundamise strateegiast.
2022. aasta mais kuulutas Euroopa Liit välja REPowerEU plaani, mille eesmärk on proovida vabaneda Venemaa energiaimpordist, ning vesinikenergiale on antud suurem tähtsus. Plaani eesmärk on toota ELis 2030. aastaks 10 miljonit tonni taastuvvesinikku ja importida 10 miljonit tonni taastuvvesinikku. EL on loonud ka Euroopa Vesinikupanga, et suurendada investeeringuid vesinikuenergia turule.
Siiski määravad vesinikuenergia rolli dekarboniseerimisel erinevad vesinikuenergia allikad. Kui vesinikuenergiat saadakse endiselt fossiilkütustest (nt kivisüsi, maagaas jne), nimetatakse seda "halliks vesinikuks" ja süsinikuheide on ikkagi suur.
Seega on vesiniku, tuntud ka kui rohelise vesiniku, tootmisel taastuvatest allikatest palju lootust.
Et ergutada ettevõtete investeeringuid rohelisse vesinikku, on Euroopa Liit püüdnud parandada regulatiivset raamistikku ja kehtestada taastuvvesiniku tehnilised standardid.
20. mail 2022 avaldas Euroopa Komisjon taastuvvesiniku mandaadi eelnõu, mis tekitas laialdast poleemikat rohelise vesiniku tootmisel ekstralitsuse, ajalise ja geograafilise olulisuse põhimõtete tõttu.
Volitusseaduse kohta on tehtud värskendus. 13. veebruaril võttis Euroopa Liit (EL) vastu kaks taastuvenergia direktiiviga (RED II) nõutavat volitusakti ja esitas üksikasjalikud eeskirjad taastuvvesiniku määratlemiseks ELis. Volitusseaduses on määratletud kolm vesinikutüüpi, mida saab lugeda taastuvenergiaks, sealhulgas vesinik, mis on toodetud otse uute taastuvenergia generaatoritega ühendamisel, vesinik, mis on toodetud võrgutootmisest piirkondades, kus taastuvenergia osakaal on üle 90 protsendi, ja vesinik, mis on toodetud võrgutootmisest piirkondades, kus süsinikdioksiidi heitkoguste piirnormid on madalad pärast taastuvenergia ostulepingute allkirjastamist.
See tähendab, et EL lubab osa tuumaenergiasüsteemides toodetud vesinikust arvestada oma taastuvenergia eesmärgi saavutamisse.
Need kaks seaduseelnõu, mis on osa ELi laiast vesiniku regulatiivsest raamistikust, tagavad, et kõik „abiootilise päritoluga taastuvad vedelad ja gaasilised transpordikütused” ehk RFNBO toodetakse taastuvast elektrist.
Samal ajal pakuvad need vesinikutootjatele ja investoritele regulatiivset kindlust, et nende vesinikku saab ELis müüa ja kaubelda taastuvvesinikuna.
Postituse aeg: 21. veebruar 2023