Vesinikutööstus on tervitanud ELi äsja avaldatud lubavat seadust, mis määratleb rohelise vesiniku, kuna see toob kindlust ELi ettevõtete investeerimisotsuste ja ärimudelite osas. Samal ajal on tööstusharu mures, et selle „ranged eeskirjad” suurendavad taastuvallikatest vesiniku tootmise kulusid.
Euroopa taastuvvesiniku alliansi mõjudirektor Francois Paquet ütles: „See eelnõu toob väga vajaliku regulatiivse kindluse, et investeeringute kaasamiseks ja uue tööstusharu loomiseks Euroopas. See pole täiuslik, kuid annab pakkumise poolel selgust.“
EL-i mõjukas tööstusliit Hydrogen Europe teatas avalduses, et EL-il on taastuvenergiast vesiniku ja vesinikul põhinevate kütuste määratlemise raamistiku loomiseks kulunud üle kolme aasta. Protsess on olnud pikk ja konarlik, kuid kohe pärast seaduseelnõu väljakuulutamist tervitas vesinikutööstus seda hea meelega ning on pikisilmi oodanud reegleid, et ettevõtted saaksid teha lõplikke investeerimisotsuseid ja ärimudeleid.
Ühing lisas siiski: „Neid rangeid reegleid on võimalik täita, kuid need muudavad rohelise vesiniku projektid paratamatult kallimaks ja piiravad nende laienemispotentsiaali, vähendavad mastaabisäästu positiivset mõju ning mõjutavad Euroopa võimet saavutada REPowerEU seatud eesmärke.“
Vastupidiselt tööstusharu osalejate ettevaatlikule vastuvõtule on kliimaaktivistid ja keskkonnarühmitused seadnud kahtluse alla leebete reeglite „rohepesu“.
Kliimarühmitus Global Witness on eriti vihane eeskirjade pärast, mis lubavad taastuvenergia puuduse korral kasutada fossiilkütustest toodetud elektrit rohelise vesiniku tootmiseks, nimetades ELi autoriseerimisseadust „rohepesu kuldstandardiks“.
Global Witnessi avalduse kohaselt saab rohelist vesinikku toota fossiilkütustest ja kivisöest, kui taastuvenergiat napib. Rohelist vesinikku saab toota ka olemasolevast taastuvenergiavõrgu elektrist, mis toob kaasa fossiilkütuste ja kivisöeenergia suurema kasutamise.
Teine vabaühendus, Oslos asuv Bellona, ütles, et üleminekuperiood kuni 2027. aasta lõpuni, mis võimaldaks teerajajatel kümne aasta jooksul vältida „täiendavuse“ vajadust, tooks lühiajaliselt kaasa heitkoguste suurenemise.
Pärast kahe seaduseelnõu vastuvõtmist edastatakse need Euroopa Parlamendile ja nõukogule, kellel on kaks kuud aega need läbi vaadata ja otsustada, kas ettepanekud vastu võtta või tagasi lükata. Kui lõplik õigusakt on valmis, kiirendab taastuvvesiniku, ammoniaagi ja muude derivaatide laiaulatuslik kasutamine ELi energiasüsteemi dekarboniseerimist ja edendab Euroopa ambitsioone kliimaneutraalse kontinendi saavutamiseks.
Postituse aeg: 21. veebruar 2023