Rahvusvahelise Vesinikuenergia Komisjoni avaldatud vesinikuenergia tulevikutrendide aruande kohaselt suureneb vesinikuenergia ülemaailmne nõudlus 2050. aastaks kümme korda ja ulatub 2070. aastaks 520 miljoni tonnini. Loomulikult hõlmab vesinikuenergia nõudlus igas tööstusharus kogu tööstusahelat, sealhulgas vesiniku tootmist, ladustamist ja transporti, vesinikuga kauplemist, vesiniku jaotamist ja kasutamist. Rahvusvahelise Vesinikuenergia Komitee andmetel ületab ülemaailmse vesinikutööstuse ahela toodangu väärtus 2050. aastaks 2,5 triljonit USA dollarit.
Vesinikenergia tohutu kasutusstsenaariumi ja tohutu tööstusliku ahela väärtuse tõttu on vesinikenergia arendamine ja kasutamine muutunud mitte ainult paljude riikide jaoks oluliseks teeks energia ümberkujundamise saavutamiseks, vaid ka rahvusvahelise konkurentsi oluliseks osaks.
Esialgse statistika kohaselt on 42 riiki ja piirkonda avaldanud vesinikenergiapoliitika ning 36 riiki ja piirkonda valmistavad ette vesinikenergiapoliitikat.
Ülemaailmsel vesinikuenergia konkurentsiturul on arenevate turgude riigid samaaegselt suunatud rohelise vesiniku tööstusele. Näiteks India valitsus eraldas rohelise vesiniku tööstuse toetamiseks 2,3 miljardit USA dollarit, Saudi Araabia supertulevikulinna projekt NEOM kavatseb oma territooriumile ehitada hüdroelektrijaama hüdrolüüsil põhineva vesiniku tootmisjaama võimsusega üle 2 gigavati ning Araabia Ühendemiraadid plaanivad rohelise vesiniku turu laiendamiseks kulutada viie aasta jooksul igal aastal 400 miljardit USA dollarit. Brasiilia ja Tšiili Lõuna-Ameerikas ning Egiptus ja Namiibia Aafrikas on samuti teatanud plaanidest investeerida rohelisse vesinikku. Selle tulemusena ennustab Rahvusvaheline Energiaorganisatsioon, et ülemaailmne rohelise vesiniku tootmine ulatub 2030. aastaks 36 000 tonnini ja 2050. aastaks 320 miljoni tonnini.
Vesinikenergia arendamine arenenud riikides on veelgi ambitsioonikam ja seab vesiniku kasutamise kuludele kõrgemad nõuded. USA energeetikaministeeriumi avaldatud riikliku puhta vesinikenergia strateegia ja tegevuskava kohaselt tõuseb vesiniku sisenõudlus USA-s vastavalt 10 miljoni tonnini, 20 miljoni tonnini ja 50 miljoni tonnini aastas aastatel 2030, 2040 ja 2050. Samal ajal vähenevad vesiniku tootmise kulud 2030. aastaks 2 dollarini kilogrammi kohta ja 2035. aastaks 1 dollarini kilogrammi kohta. Lõuna-Korea vesinikumajanduse edendamise ja vesinikuohutuse juhtimise seadus seab samuti eesmärgiks asendada imporditud toornafta imporditud vesinikuga aastaks 2050. Jaapan vaatab mai lõpus läbi oma vesinikenergia põhistrateegia, et laiendada vesinikenergia importi, ning rõhutas vajadust kiirendada investeeringuid rahvusvahelise tarneahela loomisse.
Euroopa teeb pidevalt edusamme ka vesinikenergia valdkonnas. ELi kava „Repower EU“ näeb ette saavutada eesmärk toota ja importida 2030. aastaks 10 miljonit tonni taastuvvesinikku aastas. Sel eesmärgil pakub EL vesinikenergia rahastamist mitme projekti, näiteks Euroopa Vesinikupanga ja Euroopa Investeerimiskava kaudu.
London – ICIS-i andmete kohaselt saab Euroopa Komisjoni 31. märtsil avaldatud tingimuste kohaselt taastuvvesinikku müüa hinnaga alla 1 euro/kg, kui tootjad saavad Euroopa Vesinikupangast maksimaalset toetust.
Pank, mis kuulutati välja 2022. aasta septembris, on suunatud vesinikutootjate toetamisele oksjonipõhise pakkumissüsteemi kaudu, mis järjestab pakkujad vesiniku kilogrammi hinna alusel.
Innovatsioonifondi abil eraldab komisjon esimese enampakkumise jaoks 800 miljonit eurot, et saada Euroopa Arengupanga toetust, kusjuures toetused on piiratud 4 euroga kilogrammi kohta. Oksjonil müüdav vesinik peab vastama taastuvkütuste lubamise seadusele (RFNBO) ehk taastuvvesinikule ning projekt peab saavutama täisvõimsuse kolme ja poole aasta jooksul pärast rahastamise saamist. Raha on saadaval, kui vesiniku tootmine on alanud.
Seejärel saab võitnud pakkuja kümneks aastaks fikseeritud summa, mis põhineb pakkumiste arvul. Pakkujatel ei tohi olla juurdepääsu rohkem kui 33%-le saadaolevast eelarvest ja projekti suurus peab olema vähemalt 5 MW.
1 euro vesiniku kilogrammi kohta
Holland hakkab alates 2026. aastast tootma taastuvvesinikku 10-aastase taastuvenergia ostulepingu (PPA) alusel hinnaga 4,58 eurot/kg projekti tasuvuspunkti alusel, selgub ICIS-i 4. aprilli hindamisandmetest. 10-aastase PPA taastuvvesiniku puhul arvutas ICIS elektrolüüseri investeeringu maksumuse taastumise PPA perioodil, mis tähendab, et kulud taastuvad toetusperioodi lõpus.
Arvestades, et vesinikutootjad saavad täieliku toetuse 4 eurot kilogrammi kohta, tähendab see, et kapitalikulude katmiseks on vaja vaid 0,58 eurot kilogrammi vesiniku kohta. Seejärel peavad tootjad projekti tasuvuse tagamiseks ostjatelt küsima vaid alla 1 euro kilogrammi kohta.
Postituse aeg: 10. aprill 2023