30. jaanuaril avaldas British Petroleum (BP) 2023. aasta aruande „Maailma energiaväljavaated“, milles rõhutati, et fossiilkütused on lühiajalises perspektiivis energiaüleminekul olulisemad, kuid ülemaailmne energiavarustuse puudus, süsinikdioksiidi heitkogused jätkavad kasvu ja muud tegurid peaksid kiirendama rohelist ja vähese süsinikuheitega üleminekut. Aruandes esitati neli ülemaailmse energiaarengu suundumust ja prognoositi vähese süsivesinike sisaldusega arengut aastani 2050.
Aruandes juhitakse tähelepanu sellele, et lühiajalises perspektiivis mängivad fossiilkütused energiasiirde protsessis olulist rolli, kuid ülemaailmne energiapuudus, süsinikdioksiidi heitkoguste pidev suurenemine ja sagedased äärmuslikud ilmastikunähtused kiirendavad ülemaailmset energia rohelist ja vähese süsinikuheitega energiat. Tõhus üleminek peab samaaegselt tegelema energiajulgeoleku, taskukohasuse ja jätkusuutlikkusega; Ülemaailmne energia tulevik näitab nelja peamist suundumust: süsivesinikenergia rolli vähenemine, taastuvenergia kiire areng, elektrifitseerimise määra suurenemine ja vähese süsivesinike kasutamise jätkuv kasv.
Aruandes eeldatakse energiasüsteemide arengut aastani 2050 kolme stsenaariumi kohaselt: kiirendatud üleminek, neto nullheide ja uus energia. Aruandes pakutakse välja, et kiirendatud ülemineku stsenaariumi korral väheneksid süsinikdioksiidi heitkogused umbes 75%; neto nullheidete stsenaariumi korral väheneksid süsinikdioksiidi heitkogused enam kui 95%; uue dünaamilise stsenaariumi kohaselt (mis eeldab, et maailma energiaarengu üldine olukord viimase viie aasta jooksul, sealhulgas tehnoloogia areng, kulude vähendamine jne, ja ülemaailmne poliitika intensiivsus jäävad järgmise viie kuni 30 aasta jooksul samaks) saavutavad globaalsed süsinikdioksiidi heitkogused haripunkti 2020. aastatel ja vähendavad globaalseid süsinikdioksiidi heitkoguseid 2050. aastaks umbes 30% võrreldes 2019. aastaga.
Aruandes väidetakse, et madala süsinikusisaldusega süsivesinike sisaldus mängib võtmerolli vähese süsinikusisaldusega energiale üleminekul, eriti tööstuses, transpordis ja muudes sektorites, mida on raske elektrifitseerida. Roheline vesinik ja sinine vesinik on peamised madala süsinikusisaldusega süsivesinikud ning rohelise vesiniku tähtsus suureneb energia ümberkujundamise protsessiga. Vesinikukaubandus hõlmab piirkondlikku torujuhtmekaubandust puhta vesiniku transportimiseks ja merekaubandust vesiniku derivaatide jaoks.
Aruandes ennustatakse, et kiirendatud ülemineku ja neto nullheite stsenaariumide kohaselt ulatub madala süsivesinike nõudlus 2030. aastaks vastavalt 30 miljoni tonnini aastas ja 50 miljoni tonnini aastas, kusjuures enamikku neist madala süsivesinikest kasutatakse energiaallikatena ja tööstuslike redutseerijatena maagaasi, söel põhineva vesiniku (kasutatakse tööstusliku toorainena rafineerimisel, ammoniaagi ja metanooli tootmisel) ja söe asendamiseks. Ülejäänu kasutatakse kemikaalide ja tsemendi tootmisel.
2050. aastaks kasutab terasetootmine umbes 40% tööstussektori madala süsivesinike sisaldusega energiavajadusest ning kiirendatud ülemineku ja neto nulli stsenaariumide korral moodustavad madala süsivesinike sisaldusega energiavajadused vastavalt umbes 5% ja 10% kogu energiatarbimisest.
Aruandes ennustatakse ka, et kiirendatud ülemineku ja neto nulli stsenaariumide korral moodustavad vesiniku derivaadid 2050. aastaks vastavalt 10% ja 30% lennunduse energianõudlusest ning 30% ja 55% merenduse energianõudlusest, kusjuures suurem osa ülejäänust läheb raskeveosektorisse; 2050. aastaks moodustavad madala süsivesinike sisaldusega ja vesiniku derivaatide summa kiirendatud ülemineku ja neto nulli stsenaariumide korral vastavalt 10% ja 20% transpordisektori koguenergiavajadusest.
Praegu on sinise vesiniku hind enamikus maailma paikades tavaliselt madalam kui rohelise vesiniku hind, kuid hinnavahe väheneb järk-järgult, kuna rohelise vesiniku tootmistehnoloogia areneb, tootmise efektiivsus suureneb ja traditsiooniliste fossiilkütuste hind tõuseb, öeldakse aruandes. Kiirendatud ülemineku ja netoheite nulli stsenaariumi korral ennustab aruanne, et roheline vesinik moodustab 2030. aastaks umbes 60 protsenti madala süsivesinike sisaldusega heitkogustest ja tõuseb 2050. aastaks 65 protsendini.
Aruandes pakutakse ka välja, et vesinikuga kauplemise viis varieerub sõltuvalt lõppkasutusest. Puhast vesinikku vajavate rakenduste (näiteks tööstuslikud kõrgetemperatuurilised kuumutusprotsessid või maanteetransport) puhul saab nõudlust importida asjaomastest piirkondadest torujuhtmete kaudu; piirkondades, kus on vaja vesiniku derivaate (näiteks ammoniaak ja metanool laevade jaoks), on vesiniku derivaatide transpordikulud suhteliselt madalad ja nõudlust saab importida kõige kulueelistatud riikidest kogu maailmas.
Näiteks Euroopa Liidus ennustatakse aruandes, et kiirendatud ülemineku ja netoheite nulli stsenaariumi korral toodab EL 2030. aastaks umbes 70% oma madala süsivesinike sisaldusega tarbimisest, langedes 2050. aastaks 60%-ni. Madala süsivesinike sisaldusega impordist imporditakse umbes 50% puhtast vesinikust torujuhtmete kaudu Põhja-Aafrikast ja teistest Euroopa riikidest (nt Norra, Ühendkuningriik) ning ülejäänud 50% imporditakse meritsi maailmaturult vesinikuderivaatide kujul.
Postituse aeg: 06.02.2023